Marja keelejutud
banner
keelejutud.bsky.social
Marja keelejutud
@keelejutud.bsky.social
Räägin siin keelejutte. Olen Kõnetoru perenaine, tule jälgi mind teistes somekanalites ka.
Su mälu ei peta, see on araabia līlāk 'sirel', mis omakorda on laenatud pärsia keelest: līlak tähendab sinakat.
April 17, 2025 at 10:11 AM
MOTT.
March 13, 2025 at 7:31 AM
Sellepärast soovitangi sulle lugemist, et saaksid oma teadmishorisonti avardada! Võta ette ja saad heita pilgu ühte rahvusteadusesse.
March 13, 2025 at 6:07 AM
Ma ei sa kahtluse alla sinu ajaloohuvi. Sa ei ole tuttav keeleteadusega.
March 13, 2025 at 5:24 AM
"nimi on viikingi päritolu"
March 13, 2025 at 5:23 AM
Sa nimetad mind tütarlapseks? Väga soovin arutleda, aga palun faktipõhiselt. Kui postituses on faktiviga ja ma sellele viitan, annan materjali lugemiseks, siis ma tõesti ootan, et arutleja tutvub faktidega.
March 13, 2025 at 4:03 AM
Mõistan su seisukohta. Tunnistan ausalt, mind häirib, et Kristjan soovib oma seisukohti jagada ilma ainest tundmata. Ta ütleb, et materjalide lugemine ei ole tema jaoks hea ajakasutus ja ta küsis suurelt keelemudelilt ja sai vastuse. Ma ei ole sellisest arutelust huvitatud.
March 13, 2025 at 3:39 AM
Musirull, sa oled ikka Tacituse tööga kursis ka või tead ainult nime? Loe palun see artikkel läbi, mis ma sulle soovitasin, siis mänspleinid vähemalt faktide pealt! Ja palun püüa aru saada, et viikingiaeg algas pooltuhat aastat pärast Tacitust.
March 12, 2025 at 7:15 PM
Ega me ei tea, keda Tacitus aestiorum gentes'eks nimetas. Võimalik, et nimetus laenatud baltlastelt ja näis käivat kõigi kohta, kes elasid Ida-Baltikumis, Visla suudmest Botnia laheni. Eestlased võtsid nimetuse üle baltisakslastelt.
March 12, 2025 at 5:31 PM
Nimi on palju varasem kui viikingid. Nagu ikka, soovitan sulle lugemist: Lembit Vaba. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. Keel ja kirjandus 2011/10
March 12, 2025 at 5:29 PM
Sa mõtled *eestlase* nimetus?

Sellest rääkisin veidi põhjalikumalt Kõnetoru 26. veebruari Instagrami-posituses.
March 12, 2025 at 3:49 PM
Ei ole juhtunud lugema, et oleks kaalutud.
March 12, 2025 at 3:48 PM
Nagu ikka, on Varro kõigest valesti aru saanud.
March 10, 2025 at 3:03 PM
Kui see oli küsimus, siis palun täpsusta. Ma ei saa su mõttekäigust aru praegu.
March 9, 2025 at 7:01 AM
*Naine* võib olla kas põlissõna või iidne indoeuroopa laen. Sugulaskeeltes on *naise*-tüvel rohkemgi tähendusi, näiteks vürstinna, proua, jumalanna, minia ... need on väga tavapärased ja lihtsasti tajutavad muutused, kus tähendus laieneb teatud tunnuse, praegusel puhul siis naissoo toel.
March 8, 2025 at 5:40 PM
Ega keegi täpselt ei tea, kust *vene* paadi tähenduses pärit on. Arvatakse, et omatüvi, võibolla *venima*-tüvest, aga pole kindel.

*Vene* kui rahvus on alggermaani laen.
March 8, 2025 at 5:12 PM
Täpsusta küsimust palun.
March 8, 2025 at 4:36 PM
mumst normaalsus suht overrated
March 8, 2025 at 4:31 PM
... tähendavad (vana)ema on vahest seetõttu põlglikust tähendusest pääsenud.

Selline tähelepanek tänasesse naistepäeva.
March 8, 2025 at 4:14 PM
Jah, tundub usutav, aga hea, kui mõni asjatundja kinnitaks. Ma ei tea, kui laialt metspirn kunagi levinud on olnud; tean vaid, et seda on 20. sajandil pirniaretuses kasutatud.
March 5, 2025 at 5:34 PM
Keeleandmetest jääb küll mulje, et *pirn* oli talupoegadele tundmata. *Õuna* ja *ubina* päritolu pole minu teada siiani kindlaks tehtud, täpselt ei tea, on need omad või laenud.
March 5, 2025 at 5:14 PM