Marja keelejutud
@keelejutud.bsky.social
Räägin siin keelejutte. Olen Kõnetoru perenaine, tule jälgi mind teistes somekanalites ka.
Vaatamissoovitus!
KirmusTV kannab praegu üle Siuru-konverentsi.
Valdur Mikita rääkis just siuroloogiast ja rääkis Chuck Norrise anekdoote. Ootan põnevusega, mis edasi saab!
KirmusTV kannab praegu üle Siuru-konverentsi.
Valdur Mikita rääkis just siuroloogiast ja rääkis Chuck Norrise anekdoote. Ootan põnevusega, mis edasi saab!
March 13, 2025 at 8:12 AM
Vaatamissoovitus!
KirmusTV kannab praegu üle Siuru-konverentsi.
Valdur Mikita rääkis just siuroloogiast ja rääkis Chuck Norrise anekdoote. Ootan põnevusega, mis edasi saab!
KirmusTV kannab praegu üle Siuru-konverentsi.
Valdur Mikita rääkis just siuroloogiast ja rääkis Chuck Norrise anekdoote. Ootan põnevusega, mis edasi saab!
Tuletan õrnalt meelde, et *eestlane* laenas selle omanimetuse sakslaselt. Enne seda oli meil *maarahvas*.
Ärkamisajal leiti, et vaja on paremat enesenimetust ja nii *eestlane* arutluse alla tuligi.
Algus oli raske: nii mõnigi ärkamisaja tegelane oli *eestlase* vastu selle saksa päritolu tõttu.
Ärkamisajal leiti, et vaja on paremat enesenimetust ja nii *eestlane* arutluse alla tuligi.
Algus oli raske: nii mõnigi ärkamisaja tegelane oli *eestlase* vastu selle saksa päritolu tõttu.
March 12, 2025 at 2:45 PM
Tuletan õrnalt meelde, et *eestlane* laenas selle omanimetuse sakslaselt. Enne seda oli meil *maarahvas*.
Ärkamisajal leiti, et vaja on paremat enesenimetust ja nii *eestlane* arutluse alla tuligi.
Algus oli raske: nii mõnigi ärkamisaja tegelane oli *eestlase* vastu selle saksa päritolu tõttu.
Ärkamisajal leiti, et vaja on paremat enesenimetust ja nii *eestlane* arutluse alla tuligi.
Algus oli raske: nii mõnigi ärkamisaja tegelane oli *eestlase* vastu selle saksa päritolu tõttu.
*Vari* on vanaskandinaavia laen (vt ka rootsi *värja* 'kaitsma; mõõk').
Sõna algne tähendus oligi *kaitse* (vt vihma*vari*). Hiljem on tähendus laienenud *varju* taga olevale tumedale kohale, kuhu valgus ei paista. Sealt omakorda tuleneb ebaselge kujutise tähendus (järele jäänud kahvatu *vari*).
Sõna algne tähendus oligi *kaitse* (vt vihma*vari*). Hiljem on tähendus laienenud *varju* taga olevale tumedale kohale, kuhu valgus ei paista. Sealt omakorda tuleneb ebaselge kujutise tähendus (järele jäänud kahvatu *vari*).
March 10, 2025 at 3:12 PM
*Vari* on vanaskandinaavia laen (vt ka rootsi *värja* 'kaitsma; mõõk').
Sõna algne tähendus oligi *kaitse* (vt vihma*vari*). Hiljem on tähendus laienenud *varju* taga olevale tumedale kohale, kuhu valgus ei paista. Sealt omakorda tuleneb ebaselge kujutise tähendus (järele jäänud kahvatu *vari*).
Sõna algne tähendus oligi *kaitse* (vt vihma*vari*). Hiljem on tähendus laienenud *varju* taga olevale tumedale kohale, kuhu valgus ei paista. Sealt omakorda tuleneb ebaselge kujutise tähendus (järele jäänud kahvatu *vari*).
*Eit* on alggermaani laen, sama tüvi kui soome *äiti*.
*Moor* on rootsi laen: *mor* tähendab ema.
*Mutt* on saksa laen: *Mutti* tähendab emmet.
Need kolm emasõna on hakanud tähendama vana naist ... ja saanud keeles halvustava kõla.
*Memm* ja *mamma* ...
*Moor* on rootsi laen: *mor* tähendab ema.
*Mutt* on saksa laen: *Mutti* tähendab emmet.
Need kolm emasõna on hakanud tähendama vana naist ... ja saanud keeles halvustava kõla.
*Memm* ja *mamma* ...
March 8, 2025 at 4:14 PM
*Eit* on alggermaani laen, sama tüvi kui soome *äiti*.
*Moor* on rootsi laen: *mor* tähendab ema.
*Mutt* on saksa laen: *Mutti* tähendab emmet.
Need kolm emasõna on hakanud tähendama vana naist ... ja saanud keeles halvustava kõla.
*Memm* ja *mamma* ...
*Moor* on rootsi laen: *mor* tähendab ema.
*Mutt* on saksa laen: *Mutti* tähendab emmet.
Need kolm emasõna on hakanud tähendama vana naist ... ja saanud keeles halvustava kõla.
*Memm* ja *mamma* ...
Mis ühendab sõnu *raaper*, *saksa mariõun*, *poombärimari*, *pumber*, *pomber*?
Nii on 17.-19. sajandi allikates nimetatud *pirni*.
*Raaper* on mugandus alamsaksa sõnast *brât-ber*, *poombär*, *pumber* ja *pomber* baltisaksa sõnast *Bumbeere*.
*Pirn* on ülemsaksa laen.
Nii on 17.-19. sajandi allikates nimetatud *pirni*.
*Raaper* on mugandus alamsaksa sõnast *brât-ber*, *poombär*, *pumber* ja *pomber* baltisaksa sõnast *Bumbeere*.
*Pirn* on ülemsaksa laen.
March 5, 2025 at 5:03 PM
Mis ühendab sõnu *raaper*, *saksa mariõun*, *poombärimari*, *pumber*, *pomber*?
Nii on 17.-19. sajandi allikates nimetatud *pirni*.
*Raaper* on mugandus alamsaksa sõnast *brât-ber*, *poombär*, *pumber* ja *pomber* baltisaksa sõnast *Bumbeere*.
*Pirn* on ülemsaksa laen.
Nii on 17.-19. sajandi allikates nimetatud *pirni*.
*Raaper* on mugandus alamsaksa sõnast *brât-ber*, *poombär*, *pumber* ja *pomber* baltisaksa sõnast *Bumbeere*.
*Pirn* on ülemsaksa laen.
*Spanjel* on vanaprantsuse päritolu sõna, mis tähendab hispaania päritolu (koera).
*Spanjelid* võisid Briti saatele jõuda juba 3000 aastat tagasi koos keltidega. Teise teooria järgi tõid roomlased *spanjeli* esivanemad kaasa Aasiast.
Pildil 16. sajandi jahimehed *spanjelitega*.
Pilt Wikipediast.
*Spanjelid* võisid Briti saatele jõuda juba 3000 aastat tagasi koos keltidega. Teise teooria järgi tõid roomlased *spanjeli* esivanemad kaasa Aasiast.
Pildil 16. sajandi jahimehed *spanjelitega*.
Pilt Wikipediast.
March 3, 2025 at 2:21 PM
*Spanjel* on vanaprantsuse päritolu sõna, mis tähendab hispaania päritolu (koera).
*Spanjelid* võisid Briti saatele jõuda juba 3000 aastat tagasi koos keltidega. Teise teooria järgi tõid roomlased *spanjeli* esivanemad kaasa Aasiast.
Pildil 16. sajandi jahimehed *spanjelitega*.
Pilt Wikipediast.
*Spanjelid* võisid Briti saatele jõuda juba 3000 aastat tagasi koos keltidega. Teise teooria järgi tõid roomlased *spanjeli* esivanemad kaasa Aasiast.
Pildil 16. sajandi jahimehed *spanjelitega*.
Pilt Wikipediast.
Kord leidnud kordnik purjus Oskar Lutsu tänaval lebamas ja küsis: "Kuidas teil häbi pole? Ise kuulus rahvakirjanik ja vedelete siin niimoodi. Nüüd teen teile trahvi!" Aga kordnikul ei tulnud meelde, mis on kuulsa kirjaniku nimi. Luts vastas Tuglas ja Tuglas saigi trahvikviitungi.
February 27, 2025 at 2:33 PM
Kord leidnud kordnik purjus Oskar Lutsu tänaval lebamas ja küsis: "Kuidas teil häbi pole? Ise kuulus rahvakirjanik ja vedelete siin niimoodi. Nüüd teen teile trahvi!" Aga kordnikul ei tulnud meelde, mis on kuulsa kirjaniku nimi. Luts vastas Tuglas ja Tuglas saigi trahvikviitungi.
*Pidur* on tuletis ühendtegusõnast *kinni pidama*.
*Piduri* esmamainimine on teada Tallinna Teataja 1911. aasta 27. detsembri numbrist. *Piduri* järel on ära toodud uudissõna vaste vene ja saksa keeles.
Tegu on kriitikaga 3. riigivolikogu täieliku tegevusetuse suunas.
*Piduri* esmamainimine on teada Tallinna Teataja 1911. aasta 27. detsembri numbrist. *Piduri* järel on ära toodud uudissõna vaste vene ja saksa keeles.
Tegu on kriitikaga 3. riigivolikogu täieliku tegevusetuse suunas.
February 26, 2025 at 5:48 AM
*Pidur* on tuletis ühendtegusõnast *kinni pidama*.
*Piduri* esmamainimine on teada Tallinna Teataja 1911. aasta 27. detsembri numbrist. *Piduri* järel on ära toodud uudissõna vaste vene ja saksa keeles.
Tegu on kriitikaga 3. riigivolikogu täieliku tegevusetuse suunas.
*Piduri* esmamainimine on teada Tallinna Teataja 1911. aasta 27. detsembri numbrist. *Piduri* järel on ära toodud uudissõna vaste vene ja saksa keeles.
Tegu on kriitikaga 3. riigivolikogu täieliku tegevusetuse suunas.
Abiks lapsevanemale! Kuidas nimetada eri vanuses lapsi? Meil on eesti keeles olemas toredad tehissõnad pea iga vanuse märkimiseks.
imik (0-1)
maimik (1-3)
koolieelik (3-7)
kainik (7-11)
mürsik (11-16)
nooruk (16-...)
No kas pole tore aegrida!
Kuigi tänapäeva laps vist muutub mürsikuks üha varem ...
imik (0-1)
maimik (1-3)
koolieelik (3-7)
kainik (7-11)
mürsik (11-16)
nooruk (16-...)
No kas pole tore aegrida!
Kuigi tänapäeva laps vist muutub mürsikuks üha varem ...
February 24, 2025 at 5:45 AM
Abiks lapsevanemale! Kuidas nimetada eri vanuses lapsi? Meil on eesti keeles olemas toredad tehissõnad pea iga vanuse märkimiseks.
imik (0-1)
maimik (1-3)
koolieelik (3-7)
kainik (7-11)
mürsik (11-16)
nooruk (16-...)
No kas pole tore aegrida!
Kuigi tänapäeva laps vist muutub mürsikuks üha varem ...
imik (0-1)
maimik (1-3)
koolieelik (3-7)
kainik (7-11)
mürsik (11-16)
nooruk (16-...)
No kas pole tore aegrida!
Kuigi tänapäeva laps vist muutub mürsikuks üha varem ...
Reet, Krõõt, Greta, Gret, Marge, Margit, Maret: mis neid nimesid ühendab?
Need on kõik tuletatud Margaritast, mis on üle Euroopa levinud ladina keele kaudu.
Sinna jõudis see omakorda kreeka keelest: μαργαρίτης tähendab pärli. Selle juured on omakorda samatähenduslikus pärsia sõnas murwārīd.
Need on kõik tuletatud Margaritast, mis on üle Euroopa levinud ladina keele kaudu.
Sinna jõudis see omakorda kreeka keelest: μαργαρίτης tähendab pärli. Selle juured on omakorda samatähenduslikus pärsia sõnas murwārīd.
February 21, 2025 at 6:46 PM
Reet, Krõõt, Greta, Gret, Marge, Margit, Maret: mis neid nimesid ühendab?
Need on kõik tuletatud Margaritast, mis on üle Euroopa levinud ladina keele kaudu.
Sinna jõudis see omakorda kreeka keelest: μαργαρίτης tähendab pärli. Selle juured on omakorda samatähenduslikus pärsia sõnas murwārīd.
Need on kõik tuletatud Margaritast, mis on üle Euroopa levinud ladina keele kaudu.
Sinna jõudis see omakorda kreeka keelest: μαργαρίτης tähendab pärli. Selle juured on omakorda samatähenduslikus pärsia sõnas murwārīd.
*Ürgne* on vana läänemeresoome tüvi. Vanemas kirjakeeles leiab sõna *ürg : üru*, mis tähendab algust.
Samast tüvest on pirt ka sõnad *üritama*, *ürik*, *üüratu* ja *üürgama*.
Kui palju sõnu ühest tüvest teha saab!
Samast tüvest on pirt ka sõnad *üritama*, *ürik*, *üüratu* ja *üürgama*.
Kui palju sõnu ühest tüvest teha saab!
February 20, 2025 at 5:33 PM
*Ürgne* on vana läänemeresoome tüvi. Vanemas kirjakeeles leiab sõna *ürg : üru*, mis tähendab algust.
Samast tüvest on pirt ka sõnad *üritama*, *ürik*, *üüratu* ja *üürgama*.
Kui palju sõnu ühest tüvest teha saab!
Samast tüvest on pirt ka sõnad *üritama*, *ürik*, *üüratu* ja *üürgama*.
Kui palju sõnu ühest tüvest teha saab!
Huvitaval kombel on ühest juurest pärit sõnad *kooserdama* ja *kursus*.
*Kooserdama* on alamsaksa laen: *kōrs* tähendab suunda. See sõna omakorda suubub ladina sõnasse *cursus*, mis tähendab jooksu.
Eesti *kursus* on hilisem saksa laen keskladina sõnast *cursus*, mis tähendas loengutsüklit.
*Kooserdama* on alamsaksa laen: *kōrs* tähendab suunda. See sõna omakorda suubub ladina sõnasse *cursus*, mis tähendab jooksu.
Eesti *kursus* on hilisem saksa laen keskladina sõnast *cursus*, mis tähendas loengutsüklit.
a man is running down a street with the words run run run written on the bottom
ALT: a man is running down a street with the words run run run written on the bottom
media.tenor.com
February 17, 2025 at 9:15 AM
Huvitaval kombel on ühest juurest pärit sõnad *kooserdama* ja *kursus*.
*Kooserdama* on alamsaksa laen: *kōrs* tähendab suunda. See sõna omakorda suubub ladina sõnasse *cursus*, mis tähendab jooksu.
Eesti *kursus* on hilisem saksa laen keskladina sõnast *cursus*, mis tähendas loengutsüklit.
*Kooserdama* on alamsaksa laen: *kōrs* tähendab suunda. See sõna omakorda suubub ladina sõnasse *cursus*, mis tähendab jooksu.
Eesti *kursus* on hilisem saksa laen keskladina sõnast *cursus*, mis tähendas loengutsüklit.
*Borš* tähistas vanaslaavi keeles karuputke. Veel pooltuhat aastat tagasi tehti suppi hapendatud karuputkest.
Kuidas peet supi sisse sai? Ilmselt oli see praktiline valik: peet, porgand ja kapsas on köögiviljad, mis ületalve seisavad.
Kuidas peet supi sisse sai? Ilmselt oli see praktiline valik: peet, porgand ja kapsas on köögiviljad, mis ületalve seisavad.
three bowls of soup with philadelphia on the bottom
ALT: three bowls of soup with philadelphia on the bottom
media.tenor.com
February 15, 2025 at 3:15 PM
*Borš* tähistas vanaslaavi keeles karuputke. Veel pooltuhat aastat tagasi tehti suppi hapendatud karuputkest.
Kuidas peet supi sisse sai? Ilmselt oli see praktiline valik: peet, porgand ja kapsas on köögiviljad, mis ületalve seisavad.
Kuidas peet supi sisse sai? Ilmselt oli see praktiline valik: peet, porgand ja kapsas on köögiviljad, mis ületalve seisavad.
*Mass* on Euroopa keeltesse levinud ladina keele kaudu: *massa* tähendas vormitut kogumit või tainatükki.
See sõna on omakorda ilmselt kreeka keelest *maza* tähendas odrakakku, mis omakorda on, eksole tainast küpsetatud.
Suure tähenduse sai *mass* inglise keeles 16. sajandil.
Imeline muutumine!
See sõna on omakorda ilmselt kreeka keelest *maza* tähendas odrakakku, mis omakorda on, eksole tainast küpsetatud.
Suure tähenduse sai *mass* inglise keeles 16. sajandil.
Imeline muutumine!
February 13, 2025 at 5:58 PM
*Mass* on Euroopa keeltesse levinud ladina keele kaudu: *massa* tähendas vormitut kogumit või tainatükki.
See sõna on omakorda ilmselt kreeka keelest *maza* tähendas odrakakku, mis omakorda on, eksole tainast küpsetatud.
Suure tähenduse sai *mass* inglise keeles 16. sajandil.
Imeline muutumine!
See sõna on omakorda ilmselt kreeka keelest *maza* tähendas odrakakku, mis omakorda on, eksole tainast küpsetatud.
Suure tähenduse sai *mass* inglise keeles 16. sajandil.
Imeline muutumine!
Sõna *kristall* juured on kreeka sõnas *krystallos*, mis tähendab mäekristalli või jääd.
*Krystallos* omakorda tähendas algselt kokku tõmbunud külma *kryos*.
Milline poeetika!
*Krystallos* omakorda tähendas algselt kokku tõmbunud külma *kryos*.
Milline poeetika!
a person is holding a crystal in their hand with the words " kyber crystal " on the bottom
ALT: a person is holding a crystal in their hand with the words " kyber crystal " on the bottom
media.tenor.com
February 12, 2025 at 5:16 PM
Sõna *kristall* juured on kreeka sõnas *krystallos*, mis tähendab mäekristalli või jääd.
*Krystallos* omakorda tähendas algselt kokku tõmbunud külma *kryos*.
Milline poeetika!
*Krystallos* omakorda tähendas algselt kokku tõmbunud külma *kryos*.
Milline poeetika!
Sõna *maatriks* juured on ladina sõnas *mater* 'ema'.
*Matrix* tähendas ladina keeles tiinet looma, hiljem kitsenes tähendus emakale, siis aga toetavale keskkonnale, kus midagi arendada/luua.
Just viimasest tuleneb *maatriksi* tänapäevane tähendus.
*Matrix* tähendas ladina keeles tiinet looma, hiljem kitsenes tähendus emakale, siis aga toetavale keskkonnale, kus midagi arendada/luua.
Just viimasest tuleneb *maatriksi* tänapäevane tähendus.
a man 's face is surrounded by green matrix numbers .
ALT: a man 's face is surrounded by green matrix numbers .
media.tenor.com
February 11, 2025 at 5:36 PM
Sõna *maatriks* juured on ladina sõnas *mater* 'ema'.
*Matrix* tähendas ladina keeles tiinet looma, hiljem kitsenes tähendus emakale, siis aga toetavale keskkonnale, kus midagi arendada/luua.
Just viimasest tuleneb *maatriksi* tänapäevane tähendus.
*Matrix* tähendas ladina keeles tiinet looma, hiljem kitsenes tähendus emakale, siis aga toetavale keskkonnale, kus midagi arendada/luua.
Just viimasest tuleneb *maatriksi* tänapäevane tähendus.
Miks on salaamipaki peal kirjas *salame*?
*Salame* on itaalia sõna, kus *sal* märgib soola ja *-ame* on hulgasõna tunnus, seega eesti keeli *soolastik* või *soolaliha*.
Aja jooksul hakkas *salame* tähistama kõige populaarsemat soolatud lihatoodet.
*Salami* on *salame* mitmuslik variant.
1/2
*Salame* on itaalia sõna, kus *sal* märgib soola ja *-ame* on hulgasõna tunnus, seega eesti keeli *soolastik* või *soolaliha*.
Aja jooksul hakkas *salame* tähistama kõige populaarsemat soolatud lihatoodet.
*Salami* on *salame* mitmuslik variant.
1/2
February 10, 2025 at 7:31 PM
Miks on salaamipaki peal kirjas *salame*?
*Salame* on itaalia sõna, kus *sal* märgib soola ja *-ame* on hulgasõna tunnus, seega eesti keeli *soolastik* või *soolaliha*.
Aja jooksul hakkas *salame* tähistama kõige populaarsemat soolatud lihatoodet.
*Salami* on *salame* mitmuslik variant.
1/2
*Salame* on itaalia sõna, kus *sal* märgib soola ja *-ame* on hulgasõna tunnus, seega eesti keeli *soolastik* või *soolaliha*.
Aja jooksul hakkas *salame* tähistama kõige populaarsemat soolatud lihatoodet.
*Salami* on *salame* mitmuslik variant.
1/2
*Norm* ehk kokkulepitud tase või üldtunnustatud reeglite kogum on juuripidi ladina sõnas *nōrma*, mis tähendas algselt nurklauda või vinklit. Sellega oli puusepal lihtne täisnurki teha.
Aja jooksul *normi* tähendus laienes kõigepealt mõõduks, siis eeskujuks ja reegliks.
Siin me nüüd siis oleme 🙂
Aja jooksul *normi* tähendus laienes kõigepealt mõõduks, siis eeskujuks ja reegliks.
Siin me nüüd siis oleme 🙂
February 9, 2025 at 6:42 AM
*Norm* ehk kokkulepitud tase või üldtunnustatud reeglite kogum on juuripidi ladina sõnas *nōrma*, mis tähendas algselt nurklauda või vinklit. Sellega oli puusepal lihtne täisnurki teha.
Aja jooksul *normi* tähendus laienes kõigepealt mõõduks, siis eeskujuks ja reegliks.
Siin me nüüd siis oleme 🙂
Aja jooksul *normi* tähendus laienes kõigepealt mõõduks, siis eeskujuks ja reegliks.
Siin me nüüd siis oleme 🙂
*Kull* oli popp mäng juba eelmise sajandi alul. Seda mängiti näiteks karjas olles.
*Kulli* laia levikut näitab seegi, et üle Eesti on kirja pandud selle kümneid toredaid nimetusi, näiteks
- läts(u)
- kius
- kula
- kihu
- mats
- pats
- pitt
- tiks
- napspott
- tiits
- kanakull
- hullukoera mäng
*Kulli* laia levikut näitab seegi, et üle Eesti on kirja pandud selle kümneid toredaid nimetusi, näiteks
- läts(u)
- kius
- kula
- kihu
- mats
- pats
- pitt
- tiks
- napspott
- tiits
- kanakull
- hullukoera mäng
February 8, 2025 at 7:31 AM
*Kull* oli popp mäng juba eelmise sajandi alul. Seda mängiti näiteks karjas olles.
*Kulli* laia levikut näitab seegi, et üle Eesti on kirja pandud selle kümneid toredaid nimetusi, näiteks
- läts(u)
- kius
- kula
- kihu
- mats
- pats
- pitt
- tiks
- napspott
- tiits
- kanakull
- hullukoera mäng
*Kulli* laia levikut näitab seegi, et üle Eesti on kirja pandud selle kümneid toredaid nimetusi, näiteks
- läts(u)
- kius
- kula
- kihu
- mats
- pats
- pitt
- tiks
- napspott
- tiits
- kanakull
- hullukoera mäng
Hei! Minu nimi on Marja Vaba ja minu hobi on sotsiaalmeedias keelejutte rääkida. Instagramis, Threadsis ja Facebookis on mul ilmunud sadu keelejutte.
Tänavu esitati mind aasta keeleteo auhinna kandidaadiks. Kui sulle minu keelejutud meeldivad, olen tänulik hääle eest. Link kommentaaris.
Tänavu esitati mind aasta keeleteo auhinna kandidaadiks. Kui sulle minu keelejutud meeldivad, olen tänulik hääle eest. Link kommentaaris.
February 7, 2025 at 4:22 AM
Hei! Minu nimi on Marja Vaba ja minu hobi on sotsiaalmeedias keelejutte rääkida. Instagramis, Threadsis ja Facebookis on mul ilmunud sadu keelejutte.
Tänavu esitati mind aasta keeleteo auhinna kandidaadiks. Kui sulle minu keelejutud meeldivad, olen tänulik hääle eest. Link kommentaaris.
Tänavu esitati mind aasta keeleteo auhinna kandidaadiks. Kui sulle minu keelejutud meeldivad, olen tänulik hääle eest. Link kommentaaris.
Lugesin, kuidas Hando Runnel on kurb, ja mul hakkas ka kurb.
@runnel.bsky.social, kas sa saaksid palun meie kõigi luuleuitajale edasi öelda, et ta on teinud kõik, mida kirjanik ja mõtleja ühe elu jooksul teha saab.
Ta on teinud rohkemgi veel.
kultuur.err.ee/1609596290/h...
@runnel.bsky.social, kas sa saaksid palun meie kõigi luuleuitajale edasi öelda, et ta on teinud kõik, mida kirjanik ja mõtleja ühe elu jooksul teha saab.
Ta on teinud rohkemgi veel.
kultuur.err.ee/1609596290/h...
Hando Runnel: iga uus tunnustus teeb natukene kurvemaks
Kolmapäeval Riigivapi I klassi teenetemärgi pälvinud kirjanik Hando Runnel ütles ERR-ile antud kommentaaris, et iga uus tunnustus süvendab kirjamehes tunnet, et ta on millegi eest võlgu, aga tööjõudu ...
kultuur.err.ee
February 5, 2025 at 4:45 PM
Lugesin, kuidas Hando Runnel on kurb, ja mul hakkas ka kurb.
@runnel.bsky.social, kas sa saaksid palun meie kõigi luuleuitajale edasi öelda, et ta on teinud kõik, mida kirjanik ja mõtleja ühe elu jooksul teha saab.
Ta on teinud rohkemgi veel.
kultuur.err.ee/1609596290/h...
@runnel.bsky.social, kas sa saaksid palun meie kõigi luuleuitajale edasi öelda, et ta on teinud kõik, mida kirjanik ja mõtleja ühe elu jooksul teha saab.
Ta on teinud rohkemgi veel.
kultuur.err.ee/1609596290/h...
Sõna *oht* on paljudes murretes tähendanud ravimit ja *ohutamine* arstimist.
Võimalik, et *ohu* tänapäevane tähendus on tekkinud mõttekäigust, et *ohutamine* kui arstimine on haiguse ära hirmutamine. Nii võis *ohutamise* tähendus muutuda ravimisest hirmutamiseks *oht* õnnetuse tõenäosuseks.
Võimalik, et *ohu* tänapäevane tähendus on tekkinud mõttekäigust, et *ohutamine* kui arstimine on haiguse ära hirmutamine. Nii võis *ohutamise* tähendus muutuda ravimisest hirmutamiseks *oht* õnnetuse tõenäosuseks.
February 5, 2025 at 5:42 AM
Sõna *oht* on paljudes murretes tähendanud ravimit ja *ohutamine* arstimist.
Võimalik, et *ohu* tänapäevane tähendus on tekkinud mõttekäigust, et *ohutamine* kui arstimine on haiguse ära hirmutamine. Nii võis *ohutamise* tähendus muutuda ravimisest hirmutamiseks *oht* õnnetuse tõenäosuseks.
Võimalik, et *ohu* tänapäevane tähendus on tekkinud mõttekäigust, et *ohutamine* kui arstimine on haiguse ära hirmutamine. Nii võis *ohutamise* tähendus muutuda ravimisest hirmutamiseks *oht* õnnetuse tõenäosuseks.
Mälumänguküsimus!
Mis ühendab sõnu *aamen*, *manna*, *messias* ja *sahkerdama*?
Pärastlõunal panen õige vastuse kommentaari 🤩
Mis ühendab sõnu *aamen*, *manna*, *messias* ja *sahkerdama*?
Pärastlõunal panen õige vastuse kommentaari 🤩
February 4, 2025 at 5:12 AM
Mälumänguküsimus!
Mis ühendab sõnu *aamen*, *manna*, *messias* ja *sahkerdama*?
Pärastlõunal panen õige vastuse kommentaari 🤩
Mis ühendab sõnu *aamen*, *manna*, *messias* ja *sahkerdama*?
Pärastlõunal panen õige vastuse kommentaari 🤩
Siin on sulle Jakob Hurda kirja pandud õigekirjareegel aastast 1864.
"Suuri pookstawisi pruugitakse üksi sõna alustuses. Suure alustuspookstawiga peawad kirjutatama:
/---/
3) Kõik inimeste, maade, linnade, külade, jõgede, järwede, n. n. e. nimed, ja kõik sõnad, misga Jumalat tähendame."
(1/2)
"Suuri pookstawisi pruugitakse üksi sõna alustuses. Suure alustuspookstawiga peawad kirjutatama:
/---/
3) Kõik inimeste, maade, linnade, külade, jõgede, järwede, n. n. e. nimed, ja kõik sõnad, misga Jumalat tähendame."
(1/2)
February 3, 2025 at 4:26 AM
Siin on sulle Jakob Hurda kirja pandud õigekirjareegel aastast 1864.
"Suuri pookstawisi pruugitakse üksi sõna alustuses. Suure alustuspookstawiga peawad kirjutatama:
/---/
3) Kõik inimeste, maade, linnade, külade, jõgede, järwede, n. n. e. nimed, ja kõik sõnad, misga Jumalat tähendame."
(1/2)
"Suuri pookstawisi pruugitakse üksi sõna alustuses. Suure alustuspookstawiga peawad kirjutatama:
/---/
3) Kõik inimeste, maade, linnade, külade, jõgede, järwede, n. n. e. nimed, ja kõik sõnad, misga Jumalat tähendame."
(1/2)
*Pliiats* on eesti keelde laenatud ilmselt rootsi keelest, rootsi *blyerts* omakorda on laen saksa sõnast *Bleierz* 'pliimaak'.
Murretes on pliiatsit nimetatud ka *plehveteriks* alamsaksa sõna *Bliefedder* järgi ja *pleistikuks* saksa sõna *Bleistift* ainetel.
(1/2)
Murretes on pliiatsit nimetatud ka *plehveteriks* alamsaksa sõna *Bliefedder* järgi ja *pleistikuks* saksa sõna *Bleistift* ainetel.
(1/2)
February 2, 2025 at 5:17 AM
*Pliiats* on eesti keelde laenatud ilmselt rootsi keelest, rootsi *blyerts* omakorda on laen saksa sõnast *Bleierz* 'pliimaak'.
Murretes on pliiatsit nimetatud ka *plehveteriks* alamsaksa sõna *Bliefedder* järgi ja *pleistikuks* saksa sõna *Bleistift* ainetel.
(1/2)
Murretes on pliiatsit nimetatud ka *plehveteriks* alamsaksa sõna *Bliefedder* järgi ja *pleistikuks* saksa sõna *Bleistift* ainetel.
(1/2)