Ma lihtsalt ei loe välja, et soovitakse iseseisvust ja keeldutakse kohanemast. "Kui suhted perekonnaga on head" – ülitabav, sest paljudele polegi see kättesaadav. Otsitakse alternatiivi ka sellele samale investeerimisloogikale, mingit sorti vastastikusust.

Täpselt, soov kuuluda tihedamasse tugivõrgu. Küsimus on vastutuses. Kas kogukonna otsijal võivad ka mingid piirid olla, või kehtib võta või jäta loogika: tahad kogukonda, siis kuku aga kohanema, ei tule kõne allagi, et kogukonna suhtes võiks ka mõni eeldus kehtida või saaks asju läbi rääkida vmt.

Iseäranis hästi teavad seda need, kes ise on midagi organiseerinud, nt korraldanud mingit sorti vabatahtlikku tegevust, loonud organisatsiooni, usun, et iseäranis hästi selle sama artikli autorid.

Äkki pole asi selles, inimesed armastavad liiga palju iseseisvust, vaid selles, et neid ei tunnustata inimestena, nõutakse toetuse eest väärtuspõhist konformsust ja toetatakse teatud peremudelit, teatud identiteeti, teatud valikute langetamist.

Ma vist valiks naturaalvalge vaiba sinna, mingi teise naturaaltooni struktuuriga. Need summutatud toonid ei peegeldu praegu eriti kuskilt tagasi, miski ei toeta neid. Mu enda elamine on värvilisem, nii et ma ei räägi oma maitsest, aga jah, midagi justkui on off siin.

Sa kuidagi oled hästi ebahuvitav vestluskaaslane ja ka uhke selle üle miskipäradt. Minu jaoks ausalt arusaamatu, aga eks ta ole.

Tubli oled

Restoran V on väga hea. Rataskaevu 16 vist olid mõned valikud, need olid head. Kõige paremat salatit saab Vapianost. Kõige parem street food tuleb VegMachine’ist. Üldiselt head valikud igasugu aasia toidu kohtades. Tokumarust ja Sushiplazast saab korralikku sushit. Rohe ja Nihe ka topnotsu.

See maitsebki, aga nagu ka loomsetest võetustest tehtud toit ei maitse igal pool hästi, ei pruugi kogu pakutav veganitoit hea olla, sest selle tegemise mott ja oskused on loomse toidu põhises ühiskonnas madalad. Ma soovitan selle guugeldamistöö ette võtta, see srendab mõttekamaid küsimusi esitama ;)

Oi, paljudes kohtades, aga veganlus ei ole maitseotsus. Kui midagi on arusaamatu, siis guugelda julgesti.

Ei ole tõsi. Ma olen Tartus. Su point ka arusaamatu.

Aga nüüd siis 10% kasumist töövõtjale, eks? Sest jagatud risk, jagatud kasum, eks?

Aavik: “Hold my beer.”

Autistid: “Kas tõesti leidub inimesi, kes ei mõtle sõnu välja?” - Keeleteadlane: “Ei, aga sõnamoodustus on enamasti teadvustamata protsess. Aga kõik ei pruugi teadlikult uusi leksikaalseid üksusi luua.”

Ülikoolitöö kõrvalt saab mingeid projekte vast teha, aga teist töökohta pidada … Eks on erandeid, ja sõltub positsioonist, koormusest jne ka. Mul oleks raske, režiimivahetus võtab liiga palju energiat.

Mina ei mõelnudki multitaskimist. Mina nt töötan täiskohaga ülikoolis, aga mul on üsna mitmekülgne ülikooliväline karjäär selja taga, mis on küll olnud mu uurimisteemadega lähemalt ja kaudsemalt seotud ja millest on mul akadeemilise töö tegemisel 100% kasu, aga mida akadeemiast lihtsalt ei saa.

Ülikool võidaks, kui sinna suunduks rohkem inimesi, kellel on kogemus ja karjäär ka väljaspoolt akadeemiat. Suhtumine, et akadeemiväline töö on läbikukkumine ("aga ära tunne end läbikukkununa"), ei aita mitte kuidagi kaasa.

Ilgelt pinda käib küll. Unistan puhkusereisist, ja mitte sellisest, kus pool on konverents, vaid 100% puhkusereisist.